Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel. Peamiseks tunnuseks on kiirgusspektri maksimumi asukoht lainepikkuste skaalas, mis analoogselt musta keha kiirgusega sõltub seda kiirgust iseloomustavast keskmisest "efektiivsest" temperatuurist. Seega on spektriklass füüsikaliselt temperatuuri iseloomustav suurus. Spektriklass kui termin kirjeldab tähte selle õhukese väliskihi ehk fotosfääri pinnalt kiirgunud valguse, aga teisalt ka aatomite ionisatsiooni kaudu, iseloomustades aatomite ja molekulide olekut seal kihis. Fotosfääri all asub peaaegu termodünaamilises tasakaalus olev aine – täheplasma –, mis moodustab välispinnale kiirgumisel musta keha kiirgusspektrile lähedase pideva profiili. Selle maksimum vastab kindlale temperatuurile, andes ettekujutuse konkreetse tähe summaarsest kiirgusvoost.

Klassifitseeritud tähtede järgi on kiirgusprofiilid järjestatud kõrge energiaga "sinistest" tähtedest, mille kiirgusmaksimum asub ultraviolettpiirkonnas, kuni madala energiaga "punaste" tähtedeni, mille maksimum on kauges punases ja infrapunases spektripiirkonnas. Vahepealsed "valged" tähed on ühtlase profiiliga, andes kiirgusliku maksimumi nähtavas piirkonnas. Spektriklass määrab ühtlasi ka tähe efektiivse temperatuuri, mis on sarnase kiirgusprofiili kuju ning maksimumiga musta keha temperatuur. Täpsemalt on tähe efektiivne temperatuur sellise musta keha temperatuur, mille üle kõigi lainepikkuste integreeritud koguvoog on võrdne tähekiirguse samal viisil leitud koguvooga.

Fotosfääri kohal olevas täheatmosfääris tähendab suund avakosmose poole temperatuuri vähenemist, seda põhjustab tähelt väljakiiratav energia. Kiirguse ülekanne atmosfääris tähendab footonite pidevat neeldumist ja kiirgumist. Kirjeldatavas sügavusest sõltuva temperatuuriga keskkonnas eksisteerivad erinevate keemiliste elementide aatomid ja ioonid, millel on kvantfüüsikast teada olevatel põhjustel omadus neelata ja kiirata footoneid (kvante) ainult neile iseloomulikel lainepikkustel, nii et sel viisil tekivad ülalmainitud pidevasse kiirgusprofiili neile aatomitele ja ioonidele ainuomased spektrijooned.